TIA *

Hästi isiklikult:

Aafrika on lahe, ausalt. OK, Imre, Annika, Hillar, Kadri, Kadi, Marek jt hääd sõbrad, kes te olete sel mandril (kuigi uuemal poolel, Gondwanal ehk elab vaid Daniel Schaer) kauem elanud, ma olen teiega nõus.

Time comes as they say. Minu lemmikytelus eesti keeli – iga asi tuleb omal ajal või natsa hiljem.

TAARA on ka siit pärit.

* This is Africa


Kibera- maailm maailmas

Kibera- maailm maailmas

Wend Nairobi slummist:

Reisimine on vaimsele tervisele ylioluline. Naed asju, mis sind ja sinu m6ttemaailma muudavad. V6i oleks 6igem 8elda, et aitavad sul naha asju sellistena nagu nad on, mitte sellistena nagu sa endale ette kujutad. Minu jaoks oli yks selliseid “vaimse tervise trippe” maailma yhe suurima slummi Kibera kylastus.

Keenia pealinnas Nairobis on midagi sellist, mida on esmapilgul raske hoomata – rohkem kui miljon inimest slummis, mis on tapselt selline nagu yks slumm sinu vaimusilmas valja naeb. Isetekkeline, ulmeline, klaustrofoobiline, rapane, ylerahvastatud, “aromaatne” ja pagan teab, mis veel aga kummalisel kombel mitte kordagi ei olnud see masendav.

Jah, kindlasti on seal ka valu ja masendust aga kus seda poleks? Seal jalutades vasardas mu peas m6te-“siin elab sama palju inimesi kui on ilmas eestasi!”. Syrreaalne…
Tanu yhele tuttavale kohtusime Kiberas yhe noormehega. Joshwa Tambo on mees, kes on Kiberas syndinud, seal yles kasvanud, sealt valja murdnud ja hea hariduse saanud ning siis Kiberasse naasnud! Selleks, et rohujuure tasandilt elu paremaks muuta. Heategevus vist peabki toimuma n8. rohujuure tasemel.

Kohe selgitan. Kui me asusime Kibera poole teele esitati meile yks retooriline kysimus – “minge ja vaadake, kas naete kus on k6ik need sajad miljonid dollarid, mis erinevate NGO-de kaudu sinna on annetatud?”. Tunnistan ausalt, et ei nainud. Kui kysisin seda ka Joshwalt siis leebe naeratuse saatel viitas ta kaega tuule poole. Korruptsioon, liiga suured administratiivkulud uhkete kontorite ja kallite seminaride naol…

Joshwa on seotud, koost88s eestlasega, prygimajandamisega. (teeme ara on seal samuti k6va s6na). Prygi see on ari ja heategevus! Lapsed korjavad kokku kilepiimapakid ja saavad iga pestud paki eest yhe shillingi. Kui oled keskmisest t88kam siis oled ka targem, sest kogutud raha eest saad koolis kaia. Kilepakid lahevad kohalike kasit88liste katte, kes neist kotte, vaipu, ehteid jmv meisterdavad. Teenistus ka neile. Raakimata sellest, et elukeskkond muutub paremaks.

Kohalikele elanikele tehakse selgeks, et prygi on kasulik kui sa seda sorteerid ja kogumispunkti viid. Teenid kopikagi. Sorteeritud prygi on samas kellelegi kasumlik vara. Tootjad ostavad tagasi pudeleid, plasti, kummi jne… Teenitud rahaga saab jalle m6ne lapse kooli saata! Niipalju, kui mina sellest aru sain on rohjujuuretasandil tegu n8. k6ik v6idavad ettev6tmisega. Joshwa praegune suur unistus on plastpakendit88tlemis masina ostmine!

Ma arvan, et see on vaart ettev6tmine mida toetada. Ja Joshwaga raakides j6udsin ma arusaamisle, et neidi inimesi seal slummis ei pea haletsema ja toetama kaastundest, et oi kui kole elu teil on. Seal elavad taiesti tavalised inimesed, kus 6nnelik lapsep6lv on taiesti normaalne. Toetama peaks asju, mille puhul sa naed, et see on seda vaart!

PS. Eestis tegeleb Kibera prygiprojektiga MTY Mondo. Tapsemalt saad lugeda eesti vabatahtliku Veigo Kella tahelepanekutsest tema blogist: eluslummis.wordpress.com


Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab

Kristjan Iringast, Tansaaniast.

Mida vaesem on ühiskond, seda keerulisem on ka puudega inimeste olukord. Sünnitraumad, haigused, õnnetusjuhtumid ja kõikvõimalikud muud põhjused panevad inimesed tõsistesse raskustesse nii igapäevase eluga hakkamasaamise osas, kui mentaalselt. Tõrjutus ning enese koormana tundmine on teinekord raskemgi, kui mõne füüsilise takistuse ületamine.

Kui inglanna Susie Hart järgnes Tansaaniasse, oma misjonärist ja loomatohtrist mehele, köitis tema tähelepanu eriti teravalt tõsiasi, et puudega inimesed on jäetud tihtipeale ilma ligipääsust nii haridusele, kui sissetulekule. Tõukeks midagi ette võtta sai kohaliku naise Neema lugu, kes noores eas kaotas haiguse tõttu mõlemad jalad, mis omakorda viis abielu purunemiseni ja esitas inimesele tõsise väljakutse, kuidas üldse eluga edasi minna.

Keskendumine sellele, mida saab teha, selle asemel, et kurta, kuidas ei saa, on tänaseks muutnud paljude kohalike puudega inimeste elu.

Neema Crafts on organisatsioon, mis pakub 2003 aastast eneseteostus- ja sissetulekuvõimalusi puudega inimestele Iringas, Tansaanias. Tänaseks on seal töö leidnud juba üle 100 inimese. Peamiseks tegevusalaks on käsitööesemete tootmine ja müük. Müügikanaliteks on nii kohalik töökojapood, kui nüüdsest ka internet. Lisaks kohvik, mille personal koosneb valdavalt kurttummadest ja viimase suunana ka võõrastemaja. Kohvik on saanud tunnustust nii Tansaanias, kui valitud ka Daily Telegraph’i poolt ka Parimaks Briti Restoraniks Maailmas.

Kogu üksus on üles ehitatud isemajandavana ning seeläbi ka jätkusuutlik. Just see on oluline, kui rääkida teemal, kuidas kedagi aidata. Kulunud, kuid endiselt pädev ütlemine soovitab kinkida õnge, mitte kala. See kehtib eriti kõikvõimalike abiprogrammide ja suunatud toetuste kohta.

Lisainfot saab vaadata http://www.neemacrafts.com

Pildil Neema Crafti varvalid.


Rattaga kohe 2000 km s6idetud!

Hoolimata spordikomitee puudumisest on seni edenetud j6udsas tempos. Suurem osa teest on meid 6nnistanud igati ontliku asfaltteega, mida hiinlased siin kandis vilkalt ehitavad. Kuid nagu Tansaania ajalehed kirjutavad ei paase nemadki oma “maadevahetamisest”! Korruptsioon ja altkaemaks kaivad suurte tehingutega kasikaes.
On olnud kitseradu kui kohalike kombel otse yle mae on vaja l6igata.
On olnud maailma k6ige sitemat teed, mis nii korralikul labi raputas, et sisikonnas olid organid ymber grupeerunud ja Kristjani pakiraam alustas pooldumist!
On ilmnenud uus teetyyp, uhuuduuri nimega – coitus interruptus! See on see kui saad allamage just hea hoo katte kui kohe jalle vaja kilomeeter yles vandata. reeglina 1:1 kaiguga! Ja nii terve paev.

Taniil kirjutas pikalt milline Aafrika ei ole! Ma lisan omalt poolt, milline ta minu pilgu labi on – ootamatu, sest pidevalt yllatud! Ilus, kuhu iganes vaatad! Majesteetlik (nyyd ma kordan ennast)! Maitsev, ma ei hakka raakima, kuidas maitsevad siinsed avokaadod, mangod, papaiad, viinamarjad jne.! Valjakutseid esitav, kui vesi otsa saab ja ymberringi on tyhjus! Respekti tekitav, sest loodus on hunnitu ja inimesed erinevatset h6imudest on juskui muinasjutust!

Kilod kaovad, habemed vohavad ja sargid kasvavad selga!

ehh, uhhuduur, hoia alt hollywood!
wend


Milline Aafrika ei ole

Rohkem kui kuu aega mustal mandril voimaldab teha esialgseid uhhuduursubjektiivseid kokkuvotteid senikummutatud eelarvamuste kohta:

Aafrika on rapane. Ei ole, vahemalt senilabitud Etioopia, Keenia ja Tansaania on korduvalt puhtamad nii monestki Aasia riigist. Igapaeva hygieen annab silmad ette ka Eestile: igakordne katepesu enne soomist ja parast seda on kohustuslik! Ja seda ka kaugemas kolkas. Kui juhtud monda soogikohta kauemaks istuma jaama, void kindel olla, et iga veerand tunni tagant kaiakse laud lapiga yle. Ja peldikud on reeglina puhtad.

Aafrika on kallis. Jah, ta on kallis, kui randad nagu tavaline valge turist, kes sisuliselt elab siin mingis kummalises mullis. Kui liigud ja elad nagu kohalik, on siinne elu Eestiga vorreldes kordades odavam. Vaid ollehind on meie omaga vordne.

Aafrika on agressiivne ja pealetykkiv. Puhas plara, isegi
piirkondades, kus valget inimest harva naha saab, on huvi meie vastu olnud moodukalt viisakas. Keegi ei tule niisama jollitama, midagi pahe maarima jne. Lapsed moistagi on siin erandid, aga nemadki ei ole reeglina pealetykkivad. Suureks erandiks on vaid piirkonnad, kus liiguvad mzungud, ehk turistid – seal on dollar inimsuhted rikkunud ja valges inimeses nahakse vaid lolli rahakotti.

Aafrika on ohtlik. Mitu morva on aastas 3 miljoni elanikuga Addis Ababas? Oige vastus on keskmiselt 1. Isikuvastaste kuritegude tase ka teistes Ida-Aafrika riikides on yldiselt sama. Vaid taskuvarguseid tuleb ette, aga neid ka vaid turismipiirkondades. Aafrika yhiskond on aarmiselt hoimu ja kogukonnakeskne, st, et omasid kyll hoitakse, aga tavareeglitest yleastujaid koheldakse fataalselt. Kui keegi vargusega vahele jaab, siis ta lihtsalt pekstakse surnuks. Koik teavad seda ja seega miskeid pattusi ette votta ei soanda.

Pildil Moshi pohikooli lopetavad vaestest peredest parit poisid, kelle kooliskaimist kogukond toetab. Vasakult tulevane suahiilikeele õpetaja, doktor ja politseinik. Tagaplaanil jutukas 6ppalajuss.


Suured on rikkad

Otsaga Keeniast labi ja Tansaanias. Yleeile ohtul kuulsime viimast (ja paeva esimest) olut lopetades kohalikus kylakolkas uue olu pakkumist saades imestust. Nimelt keeldusime viidates rahapuudusele. Neegerpoodnik ei suutnud oma imestust varjata, kuna tema teada on koik suured ja tursked (nagu me oleme) on rikkad.

Eile ohtu joudsime Moshi linnakesse, kus meid voorustab yks kohalik kutt (arenguabi kontakt). Keenia ja Tansaania vahet esialgu suurt pole, ainult raha on erinev, hoimud ja rahvas pohiliselt sama ja keeleks ikka suahiili.

Moshi on suht turistikas: siit algavad koik Kilimanjaro matkad ja paljud safarid, seega on siin palju valget inimrampsu.

Edasi on meil siit yle 700 km soita, augusti lopupoole peaksime siis louna-tansaanias Mardi ja Hannesega kokku saama.

Muiduon siin ikka yllatavalt rahulik, mitte liiga vaene, inimesed rahulikud ja ilmad ka nii maks 20 kraadi piires (Liivo vingiub kogu aeg, et liiga kylm on). Vihma ka ei saja, kuigi on valdavalt pilves.

Pildil aga meie kaasteeline Big Brother (nagu kohalikud teda kutsuvad).


Aafrika rohelised kynkad

Jargides oma tavaparast kulgemisviisi, ellik pingeline eelarve, sest tulenevad odavaimad urkad oobimiseks ja rahva seas olek, pole meil kahjuks voimaldanud siia miskit varskemat postitada. Ka nyyd koputab internetiurka vana seljale ja palub kiirustada, sest ta on ka inime.

Siiski lyhidalt moodanikust: Ohuhinnang vaitis, et Louna-Etioopia ja Pohja-Keenia on ebaturvalised.Seega votsime bussi ja labisime need piirkonnad transporteeritult. Praegu oleme juba 2 paeva Keenias vandanud (hetkel Embos) ja kahe paeva parast peaksime olema Nairobis. Vorreldes Etioopiaga on Keenia palju “tsiviliseeritum”: keegi jargi ei karju ja ei kerja, traktorid soidavad ja puha, yldse viisakas vark. Hinnad jah on tiba kallimad, aga annab elada. Eile yletasime ekvaatori, nyyd siis suvest yhe astuga talve, aga ega vahet pole. Hommikud endised suhteliselt jahedad, paeval vast max 30 kraadi, ehk annab elada. Koigil meel endiselt roemus (kuigi Liivol koht kogu aeg tyhi) ja asi edeneb planeeritult

Aga Aafrika rohelised kynkad on toepoolest ratturile tyytud, yles ja alla!

Kokkuvottes yliviisakas vark (kohe tommatakse netijuhe valja). Ja pildil Wend yhe kohaliku kylatolaga, keda voiks vabalt Viljandi folgile sebida (promoplaat on kaasas)!


Follow

Get every new post delivered to your Inbox.

Join 34 other followers